Konverentsipäevik: Helen Haas Tartus toimunud religiooniuurijate konverentsist

25.–29. juunil kogunes Tartu Ülikooli üle 600 religiooniuurija, et osaleda Euroopa Religiooniuuringute Assotsiatsiooni 17. aastakonverentsil „Religioon – järjepidevused ja katkestused“. Osalejaid oli saabunud nii paljudest maailma eri paikadest, et riigilippude heiskamiseks ei piisanud ülikooli ees asuvatest lipuvarrastest ja neid tuli juurde paigaldada.

 

Vahel jääb mulje, et sõna „religioon“ all mõistetakse midagi ajast maha jäänut või isegi tagurlikku, midagi sellist, millele informeeritud inimene ei peaks niigi vähest aega pühendama. Sageli kõlab arvamusi, et religioon kuulub minevikku ja selleks puudub tänapäeval vajadus.

 

Statistilised uuringud osutavad aga, et religioon ei ole maailmast kuhugi kadunud – lausa 84% inimkonnast samastab end mõne religiooniga (Pew Research Centre). Nii nagu inimelu muudki aspektid, on ka religioon pidevas muutumis- ja uuenemisprotsessis, mis teeb selle uurimise põnevaks ja avastamisrohkeks. Uurides religiooni erinevaid tahke, uuritakse seega inimeseks olemise üht laiemat ühisosa.

 

Religiooniuurijate konverentsil toimus sadu ettekandeid väga paljudel erinevatel teemadel, mille vahel valimine osutus nii mõnigi kord keeruliseks. Osalesin enamasti sessioonidel, mis pühendusid religiooni rollile tänapäeva igapäevaelus. Samas toimus ka palju ettekandeid, kus pöörati tähelepanu religiooniajaloole, -filosoofiale ja uurimise metodoloogiale.
Esindatud olid ka sellised aktuaalsed teemad nagu immigratsioon, religioonidevaheline dialoog, (de)radikaliseerumine ja džihaad. Sõnavõttudele järgnenud diskussioonid ja küsimuste esitamise võimalus andsid tunnistust erinevatest lähenemistest ja arusaamadest. Oli hetki, mil arutelu läks üsna teravaks ja ühisele arvamusele ei jõutudki.

 

Ülikooli peahoone aulas toimunud plenaarettekannetest jäi eriliselt meelde Södertörni Ülikooli religiooniuuringute õppejõud David Thjurfell, kes rääkis Rootsi näitel islami kogukonnast post-luterlikus ühiskonnas. Esmalt selgitas ta ajaloolisest perspektiivist rootslaste seotust luterliku kirikuga ning pühendus siis rootslaste ja Rootsi islamikogukonna religioossuse analüüsile. Võrreldes rootslasi integreerunud moslemi immigrantidega selgub, et keskmine rootslane on kristlike traditsioonide järgimisel aktiivsem kui moslemitaustaga inimene islami kommete ja usutõdede järgimisel.

 

Zvi Bekerman Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist tutvustas Iisraelis tegutsevate juudi-palestiina segakoolide süsteemi ning nendes koolides aset leidvat kultuuridevahelist dialoogi õpilaste, vanemate ja õpetajate perspektiivist lähtuvalt. Ta tõi eredaid näiteid laste avatusest – näiteks otsustas üks juudi poiss ramadaani kuul paastuda. Samas selgus, et palestiina vanemad muretsevad juutide pühade rohkuse pärast – igal nädalal tähistatakse koolis sabati algust, ning nad „leiutasid“ sabatile sarnase islami püha, millega tähistada reedese päeva algust prohvet Muhamedi elulugu jutustades.

 

Ka kristlusega seotud teemad leidsid suurt tähelepanu. Konverentsi üks peamistest korraldajatest, usuteaduskonna nooremteadur Indrek Peedu ütles, et kristlusega seotud teemasid puudutavaid ettekandeid oli nii tihedalt, et huvi korral oleks võinud terve aja just selleteemalisi kõnesid kuulata.

 

Konverentsil osalesid ettekannetega ka mitmed Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja doktorandid. See oli suurepärane võimalus oma uurimistööd laiemale kuulajaskonnale tutvustada ja aruteludes osaleda. Doktorantidele pakkus suurt huvi akadeemiliste kirjastuste korraldatud ümarlaud, kus selgitati kirjastamise reegleid ja vastati küsimustele.

 

Tiheda akadeemilise programmi vahele mahtus ka mitmeid kultuuriüritusi. Kõik, kes soovi avaldasid, said tutvuda giidide juhtimisel Tartu linna ajaloo, muuseumide ja huviväärsustega. Ühel õhtul toimus ka pidulik õhtusöök ja diskoõhtu.

 

Sellise mahuga rahvusvaheline humanitaarteaduslik konverents toimus Eestis esmakordselt.

 

Foto autor: Fred-Erik Kerner

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *