Reisipäevik: Tarmo Kulmari kuusteist päeva Peruus

Mina, ketšua perenaised ja laama

Paari päeva eest jõudsin tagasi oma seitsmendalt Peruu-retkelt. Käisin Albioni grupile giidiks ja ka ise juurde õppimas. Reis kulges ühest klimaatilisest äärmusest teise: rannikult Limast lennukiga hõreda õhuga 3800 m kõrgusele Altiplano platoole, Punosse ja Titicaca järve saartele, sealt bussiga inkade pealinna Cuzcosse, siis rongiga allapoole, 2800 m kõrgusele Machu Picchu külje alla Aguas Calientese linnakesse, neli päeva higistasime ka Amazoonia vihmametsades Madre del Diose jõe ja Sandovali järve looduskaitsealal 35-kraadises niiskuses ja lõpuks taas Limas, et siis lõpuks KLM-iga üle Amsterdami koju saada. 

 

Limas on rohkesti põnevaid muuseume. Kullamuuseum on ühe kaevandusmiljonäri asutatud maailma suurimaid eramuuseume, mis on antud riigi käsutusse ja kus on põhiliselt Põhja-Peruu matusepaikade aardeid. Sama põnev on muuseumi teine osakond – relvade kollektsioon, mis pakkus võimalust vaadata näiteks Napoleoni, Cromwelli ja Hitleri isiklikke relvi. Giidi töö on küll teadmisi jagada, aga sai ka ise palju uut huvitavat kuulda ja näha. Praeguseks on näiteks lõplikult tõestatud, et Peruu vanim tsivilisatsioon ei ole enam 1000. aastast eKr pärit Chavín Põhja-Andides, vaid keskrannikul asuva Carali varemed, mille vanus ulatub umbes 2600. aastatesse eKr ja mis peaks olema vanim kõrgkultuuri keskus kogu muistses Ameerikas (vt lähemalt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Caral ). Teatud kohtades on ikka ja jälle tore taas käia, nagu Lima Museo Nacional de Aqueología, mille kogud on vahepeal kõvasti täienenud. 

 

Cuzco kohal kõrguva Sacsayhuamani kindluse alusmüür

Kõrgeim koht, kus peatusime, ulatus 4335 meetrini merepinnast.  Sealt pole eriti kaugel Raqchi, taevajumaluse Wiracocha templi erakordselt hästi säilinud varemed. Esimesel külastuspäeval oli Machu Picchu uttu mattunud, kuid teisel päeval säras päike ja osa huvilisi võttis ette koguni samas kõrval veelgi kõrgema Huayna Picchu mäetipu vallutamise. Titicaca järv on Peruu ja Boliivia piiril asuv maailma kõrgeim laevatatav järv (3800 m) ja julm ultraviolett on seal veepinnal eriti salakaval, nii et kogu aeg tuli päevitada tahtvaid daame laevalaelt alla kajutisse sundida.

Taquile saare vanahärra tööhoos

Taquile saarel elavate ketšuate hulgas, kes hoiavad kinni aastasadadevanusest traditsioonilisest eluviisist, on just mehed need, kes värvilisest lõngast ilusaid villaseid mütse heegeldavad. Ujuvatel kõrkjasaartel elavad urod, keda ei inkad ega hispaanlased suutnud makse maksma panna, sest nad ujusid kogu aeg eest ära. Andahuayllas asub 16. sajandil ehitatud kaunis jesuiitide kirik, mille rikkalikult kullatud altar on silmipimestav. Ja niiskes palavas džunglis kogesid reisilised nii lõõskavat päikest, savises mudas ukerdamist kui ka sooja dušina mõjuvat paduvihma. Päeval sai aerupaadist vaadelda järves kalastavaid hiidsaarmaid ja puulatvades karglevaid ahve ning haruharva eemal vingerdavaid inimpelglikke madusid, ööpimeduses aga järvel ujuvaid kaimaneid ning metsas hiilivat puumat ja jaaguari. 

 

Tema Majesteet Inka ise (või tema taaskehastus)

Kui reisiettevõte Albion soovib, tuleb aasta pärast jälle minna, kuid pole võimatu, et hoopis Lõuna-Mehhikosse. Muide, reisibüroo pakub 3900 euro eest nõudlikele turistidele veidi enam kui kaheks nädalaks täispaketti ja turvalist nautimist, kuid kohtasime ka Euroopa seljakotitudengeid, kes saavad oma kuuajalise reisimõnu kätte kolm korda odavamalt ja kel tuli pool aastat varem soodsate lennupiletite jahil usinasti netis tuhnida. Inglise keelega pole lihtrahva seas küll suurt midagi peale hakata, aga turistiteenindajad oskavad seda ikka. Eurooplane on pigem omainimene, aga jänkisse suhtutakse kui kõndivasse rahakotti. Hinnad näidatakse kätte telefoni peal, aga mitte ainult viisakas, vaid kasulik on ikka vähemalt sadakond sõna ja väljendit hispaania keelt ära õppida. Õlu on ka väga hea, kohalik saksa tüüpi hele Lagerbräu. Hinnad ei ole kõrged, inimesed on sõbralikud, tänavakaubitsejad ei tüki sulle kukile istuma nagu Araabiamaades ja võrreldes varasema ajaga on maa üsna turvaline. Et kõhuprobleeme vältida, on soovitav päevas üks kapsel probiootikumi neelata ja juua ainult pudelivett. Nii saab hästi hakkama.

 

Tarmo Kulmar on usuteaduskonna võrdleva usuteaduse professor.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *